Käbi Laretei: See raamat räägib iseäralikust lõpetamata armastusloost, mis sai alguse mu kohtumisest ühe ameerika abielupaariga. Ma kirjutan meist nagu mingist mängust, mis nii nagu Ludus tonalis’e muusika, kulgeb ajas ja ruumis kord alla, kord üles, edasi ja tagasi, kord lõpeb, siis jälle algab. Ma mängin, aga ma mängisin üht ohtlikku MÄNGU…
Kirjastaja: Ludus tonalis on Paul Hindemithi vaimuka kompositsiooni ladinakeelne pealkiri, mis tõlkes tähendab helide mängu. 1952. aastal usaldati Käbi Lareteile Hindemithi külaskäigu ajal Stockholmis selle 55-minutilise teose esitamine ja kolmteist aastat hiljem mängis ta Ludus tonalis’t New Yorgis, Carnegie Hallis.
Kui poleks olnud kontserti New Yorgis, ei oleks Käbi tõenäoliselt iialgi kohtunud Eva ja Clayga. See raamat on muusikast, aga veel rohkem armastusest. Ja muusika – see on ju armastus.
Clay kirjast Käbile: Sa vahendad Schubertit mängides kõige peenemaid erootilisi tundmusi, mida kõike oleks imeline sinuga füüsiliselt jagada. Ma pole kunagi tahtnud, et keegi minu tundeid teaks, enne kui ilmusid sina. Olen pigem kinnise iseloomuga inimene. Aga need tunded, mis sinu muusikas väljendust leiavad, ja sinu sõnad, nii ausad, siirad ja kaunid, tekitavad minus tahte pääseda sinule väga lähedale ja suhelda sinuga igal võimalikul viisil.