vihmapiisad plekk-katusel kui
sekundiseier
tuul puhub vaikselt minuteid
on maailm andnud aja meile
kuid kuhugi ei ole kiire
võib lihtsalt ajaveega kulgeda
nihutades pehmeid piire
või ennast ajakapsli sisse sulgeda
ei lõppe aeg kui loojub päike
ja vaibunud on tuul
Su silmist hõbevalge läike
viib alles ajakulgu muutev suund
Autori teises luulekogus leiab kulgemist, armastust, teel olemist ja koju jõudmist, aga ka unetust ning südame -ja maailmavalu.