Ta on kohtunud Nikita Hruštšoviga, kätelnud Hiina liidri Mao Zedongiga, olnud Kuuba tööstusminister, revolutsionäär Kuubas, Kongos ja Boliivias. Ta on kirjutanud pika kirja Ameerika Ühendriikide presidendile, pidanud ÜRO Peaassambleel kõne kapitalismi hukatuslikust mõjust maailmale ja inimloomusele. Olles kommunistliku Kuuba minister, on ta sõlminud sidemeid peaaegu kõigi sotsialistlike riikide ja Kuuba vahel.
Selle mehe nimi on Ernesto Che Guevara, kellest on saanud mässumeelsuse ja vabaduse sümbol ja kes on valitud eelmise sajandi maailma 100 mõjukaima inimese hulka. Aga kuidas sai temast mees, kellena ta ajalukku läks?
Värskelt on ilmunud Ernesto Che Guevara „Mootorrattapäevik“, mis Che kujunemisloole valgust heidab.
Noor arstitudeng Ernesto Guevara jättis oma miljonäritütrest armastatu ja alustas koos sõbra Alberto Granadoga 1952. aasta jaanuaris üheksa kuud kestnud matka läbi Lõuna-Ameerika. Nende soov oli näha põnevaid paiku, seigelda ja töötada mõned nädalad vabatahtlikuna Peruus San Pedro leeprahaigete koloonias. Aga sellest mootorrattamatkast sai pöördeline sündmus Ernesto elus. Tihti oli noormeeste magamistoa laeks vaid tähistaevas. Kui raha otsa sai, töötasid nad hinge sees hoidmiseks pakikandja, nõudepesija, laevalossija, müüja, arsti või isegi jalgpallitreenerina.
Reisi mõju Che Guevara kujunemisele oli tohutu – Lõuna-Ameerikas sügavale juurdunud majanduslik ebavõrdsus viis Che järeldusele, et olukorda on võimalik muuta üksnes revolutsiooniga. See veendumus viis Che kokku Fidel Castroga.
14. juunil 1928 Argentinas Rosarios sündinud ja 9. oktoobril 1967 Boliivias tapetud Ernesto Rafael „Che“ Guevara de la Serna kompromissitu elu, tema energia, millega ta kõigest enda jaoks olulisest osa võttis, tema värvikad karused tekstid ja tegevus revolutsionäärina lõid temast legendi.
Che hukkus Boliivias, kuhu ta oli tulnud revolutsiooni tooma. Che kuulus lause teda hukkama tulnud Boliivia sõdurile „Ma tean, et sa oled tulnud mind tapma. Tulista, argpüks, sa tapad ju ainult inimese!“