Vana-Egiptuse legendaarne kuninganna Nofretete on maailma ajaloo säravaimaid naisi. Esimesed materjalid, mis rääkisid temast kui kirjeldamatult kaunist ja armastatud naisest, said laiemalt tuntuks rohkem kui 150 aasta eest. Tema aegumatult ilus suurte mandelsilmadega naisenägu tuli maailmakuulsa büstina päevavalgele 6. detsembril 1912. Kes oli aga Nofretete tõeliselt? Kas vaarao Amenhotep III ja tema seadusliku abikaasa või ühe liignaise tütar? Üks vallutusretkedel vangistatud 127 Aasia printsi tütardest või tänu oma ilule vabaks lastud orjatar? Suursugusest perekonnast egiptlanna või kulla eest ostetud võõramaine printsess? Jumalasarnase vaarao Amenhotep IV alandlik abikaasa või sihiteadlik ja teokas mõjuvõimas valitsejanna? Nofretete tõelise eluloo väljaselgitamisele andsid uue tõuke alles 1965. aastal avastatud igasse ilmakaarde hajutatud kivifragmendid maailma suurimast templist, mille inimkäsi oli purustanud 3300 aastat tagasi. Kümnete tuhandete templikivide arvutitöötlusega kaasnenud ja sellele järgnenud uurimistöö andis 20. sajandi lõpukümnetel paljude arheoloogiliste põnevike autorile Philipp Vandenbergile võimaluse kild killult aastatuhandete tolmust kogutud materjali põhjal teha üksikasjalik kokkuvõte vanaaja suurriiki juhtinud ja vanu jumalaid troonilt tõuganud Nofretete elust.