Raamat käsitleb eesti popkunsti 1960. ja 1970. aastate vahetusel. Oma kunstnikuteed alles alustavate noorte looming, mis langes sellese lühikesse ajaperioodi, muutis kogu eesti kunsti paradigmat. Autor vaatleb popkunsti fenomeni mitte üksnes omaaegse tuntud rühmituse SOUP ’69 tegevusest lähtudes, vaid leiab popi alguse märke nii rühmitustesse ANK 64 kui ka Visarid kuulunud noorte loomingus. Raamatus on rõhutatud tollasest sotsiaalsest ning ideoloogilisest keskkonnast tingitud popkunsti kohalikku eripära. Popi visuaalne keel liikus kujutavast kunstist kiiresti tarbesfääridesse, omapärane lõik sellest on animafilm. Popkunst tuli, et jääda, ning see on jälgitav järgmiste aastakümnete jooksul kõikides kunstiliikides, nii vabades kunstides kui kujunduskunstis, moes, sisekujunduses jm.