SEE LUGU ON KESKEAKRIISIS PUNAMÜTSIKESEST.
Üksildane ja kibestunud Punamütsike on unustanud, et ta on muinasjututegelane – ei Ela ise ega lase ka teistel küpsesse ikka jõudnud muinasjututegelastel olla nemad ise.
Hunt on ketikoerana vangis, Tuhkatriinu orjastatud... Lumivalgeke ja Prints, merineitsi ja Pinocchio – kõik väärikas eas tegelased peavad Väed ühendama, et koos pokude-haldjatepöialpoistega tõeliselt elada ja hingata.
Selliseid lugusid ei mõelda välja. Nad tulevad taevast, otse Allikalt. Esimene kohtumine Südamesalu salaväega sündis autorite Saara ja Indira kodus Soone
hobuloovustalu riituseplatsil koos lauluga Edelweiss. Teine valandumine oli Kuusiku Altveski sillal, kus kosega koos voolas kohale Lugu. Kolmas kirgas kogemus oli koos šamaan Evald Kotkasulg Piirisillaga Südamesalu pühitsedes, mil saabusid liikumised ja üksikasjad.
Näidend, millest saab meie suvi 2017 – aitäh, Heli Vahing, Brigita Murutar, Paul Neitsov, Liina Meta Kuuskman, Riina Joost, Emil Rutiku, Tenno Alamaa, Marge Järvi, Evald Piirisild, Robert Borodin ja kümned lapsed! - sai kirjutatud rööbiti Kuusiku Altveski puhastamisega sajandite taagast.
Raamat sündis juba koos esimeste kontsertide ja laagritega Altveski Loovuskosel.
Pärast selle Loo sündi pole miski enam endine. Muusa ja Muusik ootavad oma esimest beebit. Lumivalgeke ja Prints elavad koos. Südamesalu on pesitsevaid linde täis ning pokud õitsevad, sest Südamesalu salavägi on Armastus.