Kõik teavad, mis on juhtunud: viis inimest on tapetud. Igaühe puhul on surma põhjuseks hoop pähe. Mõrtsukas, kelle ajakirjandus on ristinud Muinasjutuprintsiks, jättis iga ohvri juurde oma "nimekaardi". Üheainsa okasteta roosi. On aga veel midagi, mida politsei pole avalikkuse ette toonud. Midagi sellist, mis peaks teada olema vaid mõrtsukale ja politseile. Ometi teab seda Gabriel Connor ja ta ei mõista, kust see tuleb. Ta teab vaid, et on hakanud hääli kuulma, unes ringi kõndima ja neist mõrvadest eredaid kujutluspilte nägema. Ta ei saa minna politseisse, kuid on keegi, kes suudab teda aidata. Laura Dane, meedium, kes on selliste juhtumitega varemgi töötanud, on ainus inimene, kellele Gabriel saab usaldada kohutava tõe. Sedamööda, kuidas suurenevad Laura kahtlused Gabrieli süütuse suhtes, tekib aina rohkem tõendeid, mis osutavad sellele, et mees on süüdi. Gabriel nimelt teab rohkem, kui võiks teada süütu inimene.