Haapsalu oma üle 700-aastase ajalooga kuulub Eesti vanemate linnade hulka. Linn on käinud korduvalt käest-kätte ning kuulunud nii rootslaste kui venelaste ülemvõimu alla. 19. sajandil sai Haapsalust kuurortlinn seoses ravimuda laialdasema kasutuselevõtmisega meditsiinis. Ehitati esimesed supelmajad ja mudaravilad. Haapsalu muutus vene kõrgaristokraatia seas kuulsaks ja linnast sai keiserlik kuurort. Suvituselu keskpunktiks kujunes Suur Promenaad, mille äärde rajati õigeusu kirik, Kuursaal ja kõlakoda, jahtklubi ja paadisadamad. 1845. aastal seati sisse regulaarne aurulaevaühendus Peterburiga, raudteeliiklus liinil Haapsalu-Tallinn-Peterburi avati 1906. aastal.
Haapsalu oli populaarne suvituslinn ka 1920-30-ndatel, kui seal puhkasid paljud Eesti tuntud avaliku elu tegelased, kirjanikud ja kunstnikud. Välismaalaste seas domineerisid soomlased ja rootslased.
Käesolevas albumis peegeldub Haapsalu vanem ajalugu nii ehitiste kui ka inimeste kaudu. Fotosilm on nad piltpostkaartidele jäädvustanud sellistena nagu nad nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda.
Pildiallkirjad ja saatetekst eesti, inglise ja soome keeles.
Postkaarte Sven Karjahärmi kogust
Koostanud Toomas Karjahärm