Raamat annab esmalt ülevaate riikluse – seisuste ja võimuorganite kujunemisest 13. sajandil ning seejärel keskendub põhiosale – Vana-Liivimaa sisepoliitilisele elule 14. sajandi algusest kuni 15. sajandi keskpaigani. Pakutakse välja Liivimaa sotsiaal-poliitilise süsteemi avatuse tees vastukaaluks senisele ühtsust rõhutavale lähenemisele. Näidatakse vallutatud ja etniliselt lõhestatud Liivimaa sisesuhete ebastabiilsust, mille osaliseks põhjuseks oli suur sõltuvus välistest tagamaadest, eriti Rooma paavstikuuriast. Näidatakse, miks ei tekkinud Liivimaal ühtset poliitilist võimorganit ja mis põhjustel vastandusid üksteisele piiskoplik võim, ordu ja hansalinnad. Antakse ülevaade seisulikest kogunemistest, mis jõudsid 15. sajandi teiseks kümnendiks siiski välja kõiki tähtsamaid seisuslik-poliitilisi rühmitusi hõlmavaid üleliivimaalisteks kogunemisteks.