Ester Kuntu lugemissoovitused!
Ester Kuntu on Eesti hinnatud näitleja, kes on tuntud nii teatrist kui filmist. Ester on pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume näitlejatöö eest, näiteks Ita Everi fondi stipendiumi tunnustuseks tema nüansirikka ja sügava rollikäsitluse eest. Uurisime Esterilt, millised raamatud on teda kõige rohkem mõjutanud ja inspireerinud.
Lugemine on minu jaoks lohutus aga ka millestki senitundmatust teada saamine või millegi ära tundmine. Ma ei saa võtta lugemise jaoks aega klassikalises mõtteses, sest ma olen igapäevaselt tekstide ja sõnade sees oma eriala tõttu. Raamatute lähedal olemine tähendab vahel mõne teemaga süvitsi tegelemist, teinekord aga hoopis sellest põgenemist. Võrdväärselt nagu igasugust muud kunsti vajan oma ellu ka raamatuid.
See teos on kui jalutuskäik surnuaias, kus võib nii lähedalt kogeda elatud ja elamata jäänud elusid, hinged kangastuvad silme ette ja südame ümber. Meeletu inspiratsiooniallikas ja vaimustav keel!
Olen seda teost erinevatel eluetappidel lugenud ikka uuesti. Seal on minu jaoks eelkõige kaks olulist põletavat teemat: usk ja armastus, millest ei saa kunagi küll. Inimeseks olemine ja hinge heitlus oma mahlases kastmes.
Andres Ehin “Kimbuke sinilolli”
Luule on mu südamelaul. Ma pöördun luule poole alati kui vajan lohutust, vaimustust, kirgastust, joovastust, inspiratsiooni. Ma ei tea, kas see tuleneb vähesest ajast, mida mul on antud valida oma lugemiseelistusi või konsentreeritud kujundist, mida luule endas kannab, aga mulle ta sobib. Mul on alati mõni luuleraamat kotis. Mind vaimustavad lühikesed read ja hiiglasuured mõtted neis peidetud ridades. Minu jaoks on luule intiimne ja isiklik, omaette, sosinal lugemiseks. Ma vajan Ehinite absurditaju oma ellu, et mitte kõike liig tõsiselt võtta, selleks loen Andres Ehini luulet ja Kristiina Ehini absurdist pakatavaid lühilugusid (eriline lemmik Kristiina sulest on “Viimane monogaamlane. Jutud”)
Fernando Pessoa “Rahutuse Raamat”
See teos mõjus mulle kui pilk iseendasse, oma üksindusse, seda nii heas kui halvas. See justkui polegi raamat, vaid tundmuslik sügavkünd oma naeruväärsetesse illusioonidesse sisse vaatamiseks. See teos rahustab oma äratundmistes ja teeb rahutuks samal ajal. Rahustav rahutu raputus.
Tegu on ühe kõige lihtsama kokaraamatuga, mida iial olen käes hoidnud. Retsepte on lihtne lugeda, toorainet on võimalik kohalikust poest või aiast saada, aga visuaal ja rännak, kuhu see raamat viib, on imeline. Anni vanaema retseptide järgi tehtud toitudel kogen lapsepõlve maitseid, mis viivad tagasi kuhugi turvalisse kohta. Iga toit, mida olen sealt raamatust valmistanud, on õnnestunud. Kui ilus ja austusväärne idee- koguda kokku ja avaldada kellegi südamega hoitud retseptid, mis pere koos hoiavad. Need on toidud, mis on maitsenud sama laua taga nii mu tütrele kui tema vanavanaemale, seega läbi traditsiooni hoiava koos ka meid.
Loomingu raamatukogu
Kunagi Teatrikooli ajal loetud Loomingu Raamatukogus ilmunud Liv Ullmani “Muutumine” oli mind raputav raamat. See on sügaval ja ausal moel kirja pandud elukogemus, mis muutis ka mind.
Doris Kareva “Maast leitud, tuulde tõlgitud. Palveid ja mõtlusi”
Tõnu Õnnepalu “Ainus armastus”