Indrek Hargla raamatute lugemissoovitused

Indrek Hargla lugemissoovitused!

9/30/2023

Indrek Hargla on Eesti kirjanik, stsenarist ning üks hinnatumaid kriminaalromaanikirjanikke, kes on pälvinud tunnustust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Autori kirjutised on tuntud oma tihtipeale ootamatute süžeeliinide, õuduskirjandusele omaste elementide ning huvitavate karakterite poolest.

Hargla palju populaarsust kogunud raamatusari “Apteeker Melchior”, milles on läbipõimunud ajaloolised faktid kriminaalse süžeega, viib lugejad põnevale rännakule keskaegse Tallinna intrigeerivasse maailma. Romaanisarja põhjal on tehtud ka samanimeline filmitriloogia.

Hämarad sügisõhtud on vaikselt kätte jõudmas. Ei ole paremat tegevust sel ajal kui seada end hubaselt sisse ühes põneva raamatu ja tassikese sooja teega. Kui aga tekib küsimus, mida lugeda, siis parimate sügiseste lugemissoovitustega aitab Indrek Hargla. Head avastamist!

Mart Kivastik „Taevatrepp“

„Taevatrepp“, mis on peaaegu ulme, on hiljaaegu ka filmiks tehtud ja on sellepärast hea näide, kuidas väga heast romaanist on võimalik teha ka väga hea kinofilm. Romaan ise on hõlpsalt loetav, napp ja täpne keel, tugevad ideed ja tunded, ilma venitamise ja täidisaineta. See on suuresti lugu Tartust ja tartlastest ja lisab minu meelest mingi olulise mõõtme Tartu kajastamisesse ilukirjanduses. Ja tajutava ulmelise tausta lisamine kinnitab veel ühte vana tõsiasja, et veidi ulmet teeb iga teksti paremaks.

Robert Silverberg „Lood Venia metsadest“

Silverberg on kahtlemata kõige tähtsam elus ulmekirjanik praegu ja tema teoseid ei ole eesti keeles kunagi liiga vähe. Silverbergi anded on hämmastavad ja peaaegu kõikide tema tekstide juures näib kõige rabavam see kergus ja pingutusvabadus, kuidas ta seda teeb. Ükskõik kui keerulise teema, ükskõik kui võimsad ulmeideed ta käsitleda ei võta, õnnestub see kõik stiilselt ja kõige kõrgema meisterlikkusega. Selles raamatus, kuhu on koondatud Silverbergi 80-ndate lühiproosa tipptekstid, leidub mitmeid ajaloolise taustaga ulmejutte ja ka mõningaid tugevamaid näiteid Silverbergi fantasy-lugudest. Ja Silverberg keelekasutus, mis on muidugi originaalis rohkem tuntav, on erakordselt tugev ja sujuv.

Berit Sootak „Hõberebane“

Algselt noortele suunatud ulmetriloogia lõpetus, kus tegelased on juba täiskasvanuks saanud ja ka romaani teemad on traagilisemad ja süngemad. Eesti nooremate ulmekirjanike tekstides on üldselt vähe kasutatud teadust ja sellepärast on „Hõberebane“ hea näide vastupidisest, teadusel on siin romaanis tähtis roll ja see lähendab selle žanrimääratlust science fiction’ile. „Hingelinnu saaga“ on väga julge sari, milles autor on ettevõtnud üpris pööraseid mõtteeksperimente – tegevus toimub justkui alternatiivses tänapäevas –, sidunud neid ositi rahvaluulega ja põnevikumetoodikaga.

Hain Rebas „Sukeldumised“

Selles raamatus on teadusartiklid, mis peamiselt käsitlevad keskaegse Eesti seoseid muu läänemereruumiga, ja seda selliste vaatenurkade alt, mida Eesti keeleruumis varemalt ei ole tehtud. Mõnes mõttes on Rebas siin nagu ajalooline detektiiv, kes püstitab hüpoteesi ja asub siis sellele tõestust leidma. Väärtuslikuks teeb need lood eriti see, et siin on kasutatud skandinaavia allikaid, mis Eesti uurijatele ei ole alati kättesaadavad olnud. Minu jaoks tõestab see raamat veelkord kui kasutu on üldajalooline üldistav lähenemine ja kui vähe me tegelikult sellega teada saame. Rebas sukeldub detailidesse, otsib seoseid ja leiab neid. Iseäranis on tema peenhäälestusega luubi all 15. sajand. Siin on juttu Eesti ajaloo jaoks väga olulistest teemadest, millistest varem eesti keeles ei ole kirjutatud.

Lugemissoovituste nimekiri: