Jaanika Palm soovitused lugemiseks!
Jaanika Palm on Peaasi.ee kommunikatsiooni- ja turundusjuht. Peaasi.ee eesmärk on pakkuda ühiskonnale läbimõeldud ja teaduspõhist tuge vaimse tervisega tegelemisel, et jõuda olukorrani, kus kogu Eesti väärtustab vaimset tervist ja kannab selle eest hoolt.
Lugemine toetab vaimset tervist, rahustades meelt, vähendades stressi ning luues turvalise ruumi, kus saab kõiki oma mõtteid ning tundeid töödelda. Seetõttu armastab ka Jaanika raamatuid ülekõige ning jagab meile oma kõige lemmikumaid lugemiselamusi.
Varem lugesin alustatud raamatud lõpuni isegi siis, kui need mind ei köitnud, kuid nüüd olen sellest harjumusest üle saamas ja loen lõpuni ainult neid, mis mind tõeliselt puudutavad. Kui raamat on eriti põnev, ei suuda ma vahel vastu panna kiusatusele ja loen lõpu ära. Mõnikord muudab see pooleli jäänud kohast edasi lugemise veelgi põnevamaks, sest näen siis tegelaste teekonda teistmoodi.
Kui „Maag“ minu kätte jõudis, ootasin iga päev kannatamatult hetke, et saaksin taas lugeda. See on ülimalt põnev segu psühholoogilisest pingest ja müsteeriumist, kus reaalsus ja illusioon põimuvad. Raamatu lõpus tabas mind ka kerge kurbus, sest ma ei saa seda kogemust kunagi enam esimest korda läbi elada. Eks aeg teeb oma töö ning ehk mõne aja pärast pakub „Maag“ taas sama lummavat lugemiselamust, justkui poleks seda kunagi varem lugenudki. John Fowlesi „Maag“ on üks neist teostest, mis jääb pärast lugemist kummitama.
Kaasahaarav ja õudust tekitav lugu, mis paneb tundma, justkui viibiksid ise Annie Wilkese majas. Iga põrandalaua krigin ja iga Annie ootamatu tujumuutus tekitavad tunde, et oled koos Paul Sheldoniga lõksus. See on selline lugemine, mis paneb südame kiiremini põksuma ja mõistma, kui õõvastav võib olla täielik sõltuvus kellestki, kelle käes on kogu võim. Öökapiraamatuks ei julgeks soovitada, sest rahulik uni võib olla häiritud.
Ottessa Moshfegh „Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta“
Ottessa Moshfeghi „Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta“ on veidralt lummav raamat, mis räägib noorest naisest, kes otsustab end aastaks maailmast välja lülitada, veeta päevad magades, lootes puhata end lõpuks „uueks inimeseks“. Inimesed leiavad raskustega toimetulekuks väga erinevaid viise, mõnikord ka ootamatuid või kummalisi. Peategelase üksildus, rahutus, pettumus ja igatsus, millegi tõeliselt tähendusliku järele teevad selle raamatu liigutavaks.
Elena Ferrante „Täiskasvanute valelik elu“
Ferrante avastasin enda jaoks tema Napoli romaanide põhjal valminud sarja „Minu geniaalne sõbranna“ abil. Raamat „Täiskasvanute valelik elu“ algab pinget kruttiva luasega „Kaks aastat enne seda, kui mu isa kodust ära läks, ütles ta mu emale, et ma olen väga inetu.“ Lugeja viiakse taas Napolisse, kus 12-aastane Giovanna püüab aru saada perekonna keerulistest suhetest ja saladustest. Ferrante kirjutamisstiil on nii elav ja tõmbab kaasa vahel ärritavate, kuid inimlike tegelaste maailma.
Gerald Durrell „Minu pere ja muud loomad"
See on tõeline hea tuju raamat. Ükski raskus pole perekond Durrellite jaoks ületamatu. Väike Gerry vaatleb oma perekonna argipäeva, mis on täis kummalisi seiklusi, naljakaid juhtumisi, perekondlike nagelemisi ja südamlikku ühtehoidmist.