Kaisaliisa arvustab: Sul on 24 tundi aega

See salapärane teos pealkirjaga ,,Sul on 24 tundi aega’’ on kaasahaarav ja noortele sobilik. Kristi Piiperi värskelt sellel aastal ilmunud noorteraamat peidab endas nii sünget ja kahtlast kui ka südamlikku meeleolu. Kõhedale meeleolule vihjab tumedates toonides raamatu esikaas.

Autor on teoses kasutanud huvitavat ja mitmekesist sõnavara. Raamat on kirjutatud põhjalikult ja detailselt. Mulle meeldis autori väljendus ja tema head kirjeldused läbi kogu raamatu. Minu arvates oli muljetavaldav see, kuidas raamat ei olnud mulle hetkekski segane ega arusaamatu, kuid samas tundsin piisavalt teadmatust, et säilitada põnevust.

Raamatu peategelane Eva on teismeline tüdruk, kes jättis endast kõigile pigem endasse hoidva ja vaikse mulje. Kuid, mis viib temasuguse tagasihoidliku tüdruku ohtlikku seiklusesse, mida ta poleks osanud varem isegi ette kujutada? Nimelt satub tema ellu üks vahetusõpilane Saksamaalt. Loona on Eva täielik vastand. Ta on hulljulge ja seiklushimuline. Loona on valmis vastu võtma väljakutseid. Minule tundusid tema otsused tihti üpris mõtlematud ja tema iseloom vahel manipuleeriv, kuid sellest vaatamata oli ta lihtsalt teismeline, kes tahtis lõbutseda ja elu põnevamaks muuta. Seda tahavad ju ka paljud teismelised päriselus.

Niisiis sukeldusid Eva ja Loona väljakutsete maailma ja pidid hakkama saama ka selle kõige kohutavamates ja pimedamates nurkades. Lisaks sellele peab peategelane Eva tulema toime ka pideva pingega proovides mitte alt vedada oma kuulsat vanaema, kes hoiab tal silma peal. Toimuma hakkavad ebatavalised ja kummalised asjad nii koolis kui ka kodus. Eva muutus uudishimulikuks, aga siiski jäi ta tähelepanelikuks. Raamatus käsitleti mitmeid olulisi teemasid ja probleeme. Fookuses olid usaldus ja suhted pereringis. Peategelase Eva peres olid asjad viimasel ajal võtnud veidra pöörde ja ta oli segaduses, mis seal toimub? Kas see kõik võib olla seotud nende veidrate asjadega, mida Eva oma kodus ja ümbruskonnas tähele paneb? Nii mõtles peategelane. Ja varsti sai ta ka oma vastused.

Lisaks sellele, kajastas raamat ka sõltuvusprobleeme. Täpsemalt toodi välja hasartmängusõltuvust. Teos tõi targalt välja, kui lihtsalt see võib harjumusvangi viia ning kui suures ulatuses lähedaste elu mõjutada. Ebaseaduslik tegevus, mis võib tunduda noorele meelele kahjutu, on siiski seaduse vastane. Jah, raamatus oli ka illegaalseid tegevusi noorte poolt. Nagu näha on autor ühte mitte üldsegi pikka raamatusse osanud peita mitmeid olulisi teemasid ja mõtteid. Minu jaoks on see oskus alati väga oluline ja jätab hea mulje nii raamatust kui ka autorist. Mulle meeldis see, et teose peategelasega on paljudel noortel võimalik samastuda. Väidan seda just seetõttu, et Eva muutis end teiste jaoks ning pani end ebamugavatesse situatsioonidesse, et mitte näha välja arg ega vilets. Ka paljud tänapäeva noored on sarnased ja kergesti manipuleeritavad.

Raamat lõppes tegelikult minu arvates isegi veidi ootamatult kiiresti. Lõpp tõi viivitamatult kohale selguse ja lisas teosele südamlikkust ja helgust. See, kuidas teos muutus hetkega veidi kaootilisest armsaks, oli minu jaoks ühtlasi veider ja ka tore. Mulle jäi silma see tsitaat raamatu lõpust: ,,Nii imelik, et kui sa kord juba midagi halba kahtlustama hakkad, siis hakkad kahtlast nägema isegi sellistes asjades, mis muidu üldse nii imelikud ei tunduks.’’ Minu arvates võttis see kogu teose ideaalselt kokku ja andis edasi väga hea mõtte. See sõnastus väärib kiidusõnu! Kindlasti soovitan seda teost noorele, kes otsib kaasahaaravat ja põnevat lugemist!

Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt väljakuulutatud arvustusvõistluse KAPSAS Apollo eripeemia pälvinud Kaisaliisa Talviste (Miina Härma Gümnaasium).