Norman Daviese põhjalik käsitlus keskendub peamistele poliitilistele lõhedele, kultuurivooludele, ühiskonnaelule ja majandusele. Kronoloogiline rõhuasetus on kesk- ja uusajal, kus võib näha tegutsemas äratuntavat Euroopa kogukonda ning geograafiline haare püüab hõlmata Atlandist kuni Uuraliteni ulatuva Euroopa kõiki osi.
Silmapaistev osa raamatust on pühendatud ka Ida-Euroopa ajaloole, mis on liidetud ka selliste teemade käsitlusse nagu barbarite sissetungid, renessanss või Prantsuse revolutsioon, mida liiga sageli esitatakse vaid Läänt puudutavatena. Tähelepanu pole pööratud mitte ainult rahvusriikidele, vaid ka omariikluseta rahvastele. Pole unustatud ka mitmesuguseid vähemuskogukondi alates ketseritest ja pidalitõbistest kuni juutide, mustlaste ja muslimiteni.
Viimastes peatükkides käsitletakse kaht maailmasõda „ühe draama kahe järjestikuse vaatusena” ning enim keskendutakse Saksamaa ja Venemaa vahelistele maismaalahingutele. Viimane peatükk sõjajärgsest Euroopast viib narratiivi välja 1989.‒1991. aastani ja Nõukogude Liidu lagunemiseni.