Homerose odüsseia. Kartmatu kassi lugu ehk kuidas ma pimeda imekassi abiga armastama ja elama õppisin

Kartmatu kassi lugu ehk kuidas ma pimeda imekassi abiga armastama ja elama õppisin ÜKS KORD ÜHEKSA ELU JOOKSUL JUHTUB MIDAGI ERAKORDSET Viimane asi, mida Gwen Cooper tahtis, oli veel üks kass. Kaks kassi tal juba oli, rääkimata äärmiselt alatasustatud tööst ja hiljuti murtud südamest. Siis helistas Gwenile loomaarst, kes jutustas talle loo kolme nädala vanusest silmadeta hüljatud kassipojast. See oli armastus esimesest silmapilgust. Kõik hoiatasid, et Homerosel ei õnnestu kunagi eriti palju saavutada. Kuid kiisust, kellesse keegi ei uskunud, kasvas kiiresti peaaegu poolteist kilo kaaluv tugev kass, kellel oli suur süda ja kes sõbrunes agaralt iga tema teele sattuva inimesega. Homeros ronis kergesti üles kahe meetri kõrgustest raamatukappidest, elas üle 11. septembri terrorirünnakule järgnenud päevad, mil ta oli Maailma Kaubanduskeskuse lähedal asuvasse korterisse lõksu jäänud, ning päästis isegi Gweni elu, kihutades minema keset ööd nende koju sisse murdnud võõra. Homerose vankumatu lojaalsus, tema lõputu armastamisvõime ning rõõm, mis püsis kõigist raskustest hoolimata, muutsid Gweni elu. Ajaks, kui Gwen oli kohanud meest, kellega ta kavatses abielluda, oli ta taibanud, et Homeros oli õpetanud talle kõigest kõige väärtuslikuma õppetunni: armastust ei näe silmadega.