Inimene on valgust ja tuld otsinud ning selle pärast võidelnud aastatuhandeid. Valguse leidmisest pajatavad müüdid ja muinaslood. Kuid ikkagi tundub meile, tänapäeva inimestele, et loomulikku valgust on liiga vähe. Seetõttu luuakse, disainitakse ja plaanitakse üha rohkem moodsaid valgusallikaid ja -projekte, tegeletakse valgusarhitektuuriga ning leiutatakse uusi valgusest sõltuvaid ja valgusel baseeruvaid tehnoloogiaid.
Valgus ja valgustus mängib elutähtsat rolli teaduses, aga ka arhitektuuris, disainis, fotograafias ja muudel loomingulistel elualadel. Valguse ja valgustusega võib ruumile, objektile või esemele anda tohutus koguses lisaväärtust, kuid vale valgus võib võtta perfektselt keskkonnalt kõik – selle hävitada, luues ebameeldiva ja eemaletõukava olukorra.
Entsüklopeedia ütleb, et valgus on elektro¬magnetkiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 380–760 nm. Valguskiirgus tekitab silmas valgus¬aistingu, millest tulenevalt tajutakse eri lainepikkusega valguskiirgust ise värvusena. Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva spektris ja 760 nm laine¬pikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. Inimene on võimeline tajuma valguskiirguse laine¬pikkuses 2 nm suurust muutust, seega teoreetiliselt suudame eristada umbes 150 spektrivärvi. Pole just ebaoluline nähtus või mis?
Seekordne IDEE on pühendatud valgusele meis ja meie ümber: viime teid filmikunsti helendava ja valgus¬küllase ekraani tagatubadesse ning toome lugejani kino Kosmose väärika renessansi; vaatleme ja tutvustame mitmeid uusi interjööre; räägime kodu¬maisest valgusti¬disainist ja valgus-küllasest linnast Tokyost ning lahkame halva valgustuse negatiivseid omadusi ja sellega kaasnevat.
Märkimisväärne on seegi, et aasta 2015 on kuulutatud UNESCO poolt valguse aastaks. Seega märgake valgust end ümbritsevas ruumis! Saagu valgus!