Raamatus „Intelligentsus” esitab Osho väljakutse arusaamale, et parim viis intelligentsuse arendamiseks on intellekti arendamine. Ta ütleb, et intellekt on loogiline, intelligentsus aga paradoksaalne. Intellekt võtab asjad tükkideks, et näha, kuidas nad toimivad, intelligentsus aga paneb nad kokku, et näha, kuidas toimib tervik. Osho on seisukohal, et meie haridussüsteem on tasakaalust väljas, sest paneb liialt rõhku intellekti arendamisele, nii et kannatavad nii üksikisik kui ka kogu ühiskond. Ainult intelligentsus võib anda muutuva maailma väljakutsetele loova vastuse. Osho raamatud heidavad valgust uskumustele ja hoiakutele, mis ei lase inimestel jääda iseendaks. Need julgustavad vastu astuma sellele, mida me kõige enam tahame vältida, ent mis omakorda avab tee tõelise läbinägelikkuse ja väe juurde. „Intelligentsus”, mis uurib erinevust intellekti ja intelligentsi vahel, julgustab lugejaid saama teadlikumaks sellest, kuidas nad probleemidele lähenevad – loogiliselt, emotsionaalselt