Esseistlikus laadis kirjutatud ülevaateteoses „Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju” kirjeldavad eelmise sajandi seitsmekümnendatel sündinud autorid Eesti Vabariigi iga aastat mõne tuntud inimese kaudu. Raamatu omalaadne ülesehitus demonstreerib, kuidas aastad ja inimesed on omavahel läbi põimunud. Raamatu kaante vahel on 101 lugu 101 mõjukast inimesest, kes on Eesti Vabariigi elu ja inimesi saja ja ühe aasta jooksul kujundanud. Võime neid kõiki nimetada suurkujudeks, kuigi mõnigi raamatu kangelane on Eesti ajaloos pigem antikangelane ja mõni polegi päriselt elanud inimene (või üldse inimene). Teoses kohtuvad Eesti Vabariigi loojad Hugo Kuusner ja Konstantin Päts, kindralleitnant Lembit Pärn ja standartenführer Alfons Rebane, nõukogude võimu teostajad Boris Kumm ja Nikolai Karotamm, kaasaegsed kangelased Anu Saagim ja Kelly Sildaru ning paljud teised. Autorid on leidnud seosed 101 aasta ja 101 inimese vahel, järgides ajatelge loogikaga, mille tulemusena avaneb lugejale pilt sellest, kuidas Eesti aeg ja Eesti inimesed on põimunud, moodustades terviku, mida nimetamegi Eesti Vabariigiks. Iseloomustamaks iga aastat, on raamatus ajastule iseloomulikud väljavõtted ajakirjandusest ja nende puhul on säilitatud võimalikult autentset kirjaviisi. Autoritest Peeter Helme (sündinud 1978) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja, õppinud Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust. Mitme proosaraamatu autor, Vikerraadio toimetaja ning saatejuht. Mari Niitra (sündinud 1979) on Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija. Avaldanud kirjandusteaduslikke artikleid ja kriitikat, koostanud ja toimetanud raamatuid. Kaupo Meiel (sündinud 1975) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja. Avaldanud luulet, esseistikat, kirjanduskriitikat ja lühivorme. Kirjastuse Post Factum toimetaja. Elle-Mari Talivee (sündinud 1974) on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur. 2017. aastal sai doktorikraadi. Doktoritöö teema on „Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903ˮ.