Kaheksakümne päevaga ümber maailma

„Ma olen siin, härrad.“ Nende sõnadega rebib Phileas Fogg ühe päeva aja hammaste vahelt, et rajada endale teed maailma seikluskirjanduse ajalukku. Phileas Fogg, üks Londoni Reformi klubi iseäralikumaid ja tähelepanuväärsemaid liikmeid, veab 20 000 naelsterlingi peale kihla, et reisib ümber maailma vaid kaheksakümne päevaga. Koos prantslasest teenri Passepartout’, agent Fixi ja nendega teel ühinenud kauni indialanna Audaga seilab ta tormisel merel, murrab läbi džunglite ja üle lumiste mäekurude, kasutades kõikvõimalikke sõiduvahendeid – postilaevu, ronge, vankreid, jahte, kaubalaevu, purjekelku ja elevanti. Jules Verne’i (1828–1905) üks kuulsamaid ja originaalsemaid teoseid on seiklusrikas ja lõbus lugu täis arvukaid ohte ja uskumatuid juhtumusi. Üks tema sõpru kunstnik Léon Benett reisis Aasias ja Vaikse ookeani saartel ja tema eksootilisi gravüüre kohtame selleski raamatus. Jules Verne’i raamatusarjas „Erakordsed reisid“ (Voyages extraordinaires) on ilmunud kokku 54 raamatut. Jules Verne’i rohkem kui sajand tagasi kirjutatud ulmeromaanid kõnelevad unistustest, mis hiljem täide läksid (allveelaevad, kosmoselaevad, lennukid, televisioon). Enamik avastustest ja leiutistest, mida ta ette nägi ongi teoks tehtud ja sageli isegi ületatud. Iga Jules Verne’i raamat pakub lugejale uusi teadmisi, üsna keerulisi teaduslikke küsimusi esitatakse nagu mängeldes arusaadaval kujul ja nende vastu huvi äratavalt. On tõsi, et Jules Verne’i kirjeldatavad reisid on täiesti „erakordsed“, puhtalt tema loova kujutlusvõime viljad. Kuid hämmastav on, kui hästi tal on õnnestunud ka kõige uskumatumad ja võimatumad asjad sündmusi kirjeldades nii võimalikuks ja tõenäoliseks teha, et võime end tunda juuresviibijatena.