Ja jälle jääb hinnetest puudu... Olgu siis tugev kolm, mis nõrga nelja poole tüürib.
Tegelikult oli raamat igati okei; seal oli mõnusaid mõtteid ja väga haaravaid peatükkegi. Aga tervikuna jäi nagu nõrgaks...
Kui ma nüüd asjast õigesti aru saanud olen, siis idee on Arthur C. Clarke oma, aga kirja pani selle suuremalt jaolt Stephen Baxter. Baxterit ma varem (vist) lugenud ei ole, Clarke see-eest aga küll. Ja mulle meeldis tema "Lapsepõlve lõpp", mis kannab mitut sarnast ideed, oluliselt rohkem. Rääkimata A.C.C meisterteosest "Linn ja tähed".
Võib-olla oligi suurimaks puuduseks see, et 300 lehekülge oli surutud liiga palju mõtteid ja ideid. Teglaste areng jäi nõrgaks ja mitmeid teemasid, mis oleksid väärinud pikemat edasiarendust, puudutati vaid põgusalt.
Samad probleemid painasid ka viimati loetud Clarke teost Cradle, ent õnneks oli "Kaugete päevade valgus" siiski oluliselt parem.
Samas olen üsna kindel, et see on üks neist raamatutest, mis jääb kummitama ja tuleb aja möödudes ikka jälle ja jälle tagasi...