Eesti kultuurilugu on rikas inimlikest kirgedest ja kannatustest, intriigidest ja armastusest. Ahelromaan "Kellakuuljad" süveneb rohkem kui poolsajasse loojasaatusse kahe sajandi jooksul – alates Võnnu Körberitest aastal 1800 kuni luuletajateni aastal 2000. Dokumentaalne aines ja autori isiklik vaatepunkt segunevad omanäoliseks tervikuks. Eesti riigi mõtte arenemine on romaanis üheks allhoovuseks, samuti leiab jälgimist rahvustunde kasvamine, kirjakeele kujunemine, isamaaluule teisenemine, kirjameeste omavaheline suhtlus. Tegemist on oma ideelt nii huvitava romaaniga, et sellele ei leiagi eesti kirjanduses sarnast.