Andriéu Resplandin, üks nüüdisaja Prantsusmaal tasapisi hääbuma määratud „piirkondliku keele” – provansi keele hoidjaid ja arendajaid, on sündinud 1932. aastal Var’i departemangus ja elanud Provence’i imelise, vaheldusrikka looduse keskel peaaegu terve elu.
Olles töötanud üle 30 aasta pedagoogina Toulonis, süvenes ta oma lapsepõlvekeele, provansi keele rikkustesse alles küpses eas, õppides vanema põlvkonna poeetidelt. Ühtlasi avastas ta endas luuletaja ja kunstniku.
Alates 1977. aastast on Andriéu Resplandinilt ilmunud üle kümne Frederi Mistrali velmatud, tema koolkonnale omases provansi kirjaviisis luulekogu, millest mitmed on pälvinud auhindu (Prix Mistral 1986; Grand prix littéraire de Provence 2003, jt).
Kasutades peamiselt vabavärsi ja proosaluule vormi, maalib ta vaoshoitult tundelisi, mõtisklevaid, sageli haikulaadseid aredaid pilte kodukandi maastikest ja inimestest, leides ilu väikestes asjades. Tema luule korduvateks motiivideks on tuul, päike, vesi, puud, linnud, igatsus kalli inimese järele, looduse suures ringkäigus kaduv ja naasev aeg.
„Kirjad künkalt” on tõlkija Merike Riivese valik autori viiest tuntumast luulekogust.