Jaan Tõnisson oli Eesti iseseisvumisele eelnenud aastakümnete olulisim
rahvajuht, kes jäi mõjukaks tegelaseks esimese iseseisvusperioodi
lõpuni. Tegevust alustas ta “Postimehe” toimetajana, hiljem oli
korduvalt riigivanem.
Ta võitles demokraatia, rahvusliku iseteadvuse, kõlbluse ja karskuse
eest. Ta seisis paljude suurte algatuste ja ürituste eesotsas. Kuigi
teda kui aatemeest on vastandatud nn. majandusmeestele, tegi ta palju
ka majanduse arendamiseks, eriti ühistegevust propageerides. 1905. a.
revolutsiooni ajal kutsus ta üles vägivallatule võitlusele. Aastal
1917 tegi tema ettepaneku Vene riigist eraldumise kohta. 1930. aastate
kriisi ajal jäi ta erinevalt paljudest Euroopa poliitikutest
demokraadiks. Oma põhimõtete ja tegevuse eest pidi ta korduvalt
viibima vangistuses ja seal ta ka suri. Ümbrisel kasutatud pildi
tagaküljele on kirjutatud: Jaan Tõnisson 20 minutit enne vangistamist.
Tõnissoni kohta on ilmunud küll erinevaid raamatuid ja uurimusi, kuid
seni puudus vajalik mahukas artiklikogu. Artikleid ja muid tekste
kirjutas ta pikkade aastate jooksul väga palju. Käesolev raamat
sisaldab Tõnissoni tähtsamaid iseseisvumiseelse perioodi kirjutisi.