Inimese mõtted ja käitumine ning sealhulgas ka riskivalmidus kujunevad aju ja keha koostöös. Riskimine muudab meie keha keemiat. Võitmine suurendab riskihimu sageli niivõrd, et muutume eufooriliseks ja hulljulgeks. Kaotusperioodil võitleme aga hirmuga, elame ikka ja jälle ebaõnnestumisi uuesti läbi, nõnda et stressihormoonid jäävad meie ajju püsima, kutsudes esile haiglaslikku riskipelgust ning isegi depressiooni. Need bioloogilised mehhanismid mõjutavad iga kaupleja tegutsemist ning kumuleerudes võivad esile kutsuda ka börsibuumi ja -krahhi. Sageli eeldatakse, et rahalise riski hindamine seisneb puhtalt ratsionaalses mõttetegevuses. Raamatu autor, Cambridge’i neuroteadlane John Coates on ise olnud pikka aega edukas Wall Streeti maakler ja oma kogemuse põhjal pani ta tähele, et sageli see nii ei ole. Raamatus selgitab ta teaduslikele andmetele toetudes, et kui me riskime, valmistub meie keha võitluseks ja lülitab sisse füsioloogilise hädaabivõrgustiku. Selle tulemusel vallanduvad elektrilised ja keemilised impulsid, mis jõuavad ajju ja mõjutavad selle mõtlemisviisi. Coates jutustab väljamõeldud loo maakleritest, kes satuvad esmalt mulli ja seejärel krahhi lõksu, ning avab selle taustal füsioloogilised protsessid, mis viivad neid kõigepealt irratsionaalse lennuni ja siis pessimismini. Riskimise mõju koguneb mõistusesse ja kehasse, muutes inimese füsioloogiat nii, et see avaldab sügavat ja kestvat mõju. Kuigi Coatesi uuring keskendub börsimaakleritele, heidavad tema järeldused valgust ka kõigile teistele, kel tuleb suure surve all kiireid otsuseid teha, alates spordist ja lõpetades lahingutandriga. Riski haldamiseks ei ole vaja saavutada mõistuse üleolekut kehast, vaid tuleb osata jõuda mõistuse ja keha tõhusa koostööni. Igaüks meist võib muutuda koerast hundiks, küsimus on vaid selles, kas me suudame mõista selle põhjuseid ja tagajärgi. „Kui koerast saab hunt” on Financial Timesi ja Goldman Sachsi aasta äriraamatu 2012. aasta nominent ning Wellcome Trusti raamatuauhinna 2012. aasta nominent.