“Kaugel põhjas, kus on ainult palju lund ja pikad talveööd, seal on hulk jäälosse ja toredaid lumeehitisi. Kinni külmunud merel, teiste losside hulgas, oli üks eriliselt kaunis hiilgav jääloss. Seinad sätendasid helkivate pärlitena ja tornide tipud hiilgasid tähekestena ilusatel talveöödel. Seal elas jäämäe kuningatar.”
Ühel kaugel-kaugel maal, kord ennemuistsel aal… Sellest muinasjuturaamatust leiab printse ja printsesse, kuningaid ja kuningannasid. Kõnelevaid loomi, nõidusi ja needusi. On nii tormise mere kaldal olevaid onnikesi kui ka sihvakate tornidega kuningalosse. Peamiselt Eestist, aga ka mujalt maailmast pärit võluvad muinaslood viivad lugeja tagasi jutuvestmise kuldaega, kus headus võidutseb kurjuse üle, lumivalgetel hiirekestel on võlujõud ja roosidel oma kuninganna.
“Muinasjutud on maailma kõige esimene kirjandus, nad on kestnud iidsetest aegadest tänaseni välja ja nad ei lõppe iial otsa. Meie esivanemad jutustasid neid lõkketule ees, tänapäeval teeme neid filmideks, kuid jutustame ikka edasi ja loeme neid ette.
Muinasjutud on sama vanad kui inimene, nad räägivad võluasjadest, aga ka neis endas on peidus imeline sõnade võlujõud. Lapsed armastavad neid kuulata ja täiskasvanud neid ette lugeda,sest nendes on kirjas meie loomus, meie unistused ja usk sellesse, milline maailm on õige ja hea.
Võib-olla päris maailm ei ole selline nagu muinasjuttudes, aga seda enam me püüdleme selle poole, et muinasjutu tõde saaks teoks ka meie maailmas – et alati võidaks õiglus, paha saaks oma palga ja heateod saaks tuhandekordselt tasutud. Muinasjutu tõde on sügaval inimese südames ja hinges ja küllap saab ka maailm kunagi selliseks nagu muinasjuttudes.”
Indrek Hargla eessõna