Oma aja silmapaistvaim Ungari kirjanik Péter Esterházy on öelnud, et kirjandus on keeles mõtlemine. Loenguvalimikus „Sõnade imelisest elust“ räägib Esterházy nii kirjandusest, keelest kui ka mõtlemisest; muidugi ka sõnadest, millel on oma elukaar, nii et kirjanik peab teadma, kuidas need vananevad, tundma nende tujusid ja taipama sedagi, mis jalaga need on hommikul voodist välja astunud.
Esterházylt on eesti keeles ilmunud veel „Hrabali raamat“ (LR 18–20/2017), „Teekond karistusala sügavusse“ ja „Südame abiverbid“, kõik Lauri Eesmaa tõlkes.