Mahtra Talurahvamuuseum on oma 50. aastapäeva puhul välja andnud raamatu, mis tutvustab mitmekülgselt Eesti kultuuri- ja ajaloos olulist muuseumi, mis oma kogude ja tegevusega aitab mõista Eesti talurahva meelelaadi ning kultuuri 19. sajandil ja hiljemgi. Tegemist on vägagi omanäolise muuseumiga, mille asutamisloos ja püsiekspositsioonis mängib olulist rolli Eesti talupoegade üks tuntumaid vastuhakke baltisakslaste ülemvõimule 19. sajandil – Mahtra sõda.
Muuseumi asutamisloo ja esimese veerandsaja tegutsemisaastaga saab tutvuda 1995. aastal välja antud Arvi Paidla raamatus „Mahtra Muuseum 25’’, kus muuseumi kauaaegne teadur on andnud ülevaate muuseumi tegemistest kuni 1995. aastani. Käesolev raamat on paljuski järjeks sellele teosele, seetõttu käsitletakse peamiselt ajavahemikku 1995–2020.
Raamat koondab 16 artiklit ja rohkelt fotosid. Kõigepealt saavad mõtisklusteks ja meenutusteks sõna Mahtra muuseumi töötajad ja juhid – Jüri Metssalu, Tiia-Helle Schmitte, Riina Annus ja Jaanus Plaat. Seejärel annavad muuseumi püsiekspositsioonist ja ajutistest näitustest alates 1995. aastast ülevaate muuseumi töötajad Rait Talvoja, Liivi Kebja, Anne Daniela Rodgers ja Jaanus Plaat. Muuseumipedagoogi tööpõldu käsitleva teksti koostas 20 aastat Mahtra muuuseumis pedagoogina töötanud Maire Põder. Muuseumi kogudest, peavarahoidja tööst ja muuseumile annetanutest annavad ettekujutuse peatükid ning intervjuud peavarahoidja Rait Talvoja ning ühe suurema muuseumikogude täiendaja Eino Salmistega. Kogumiku lõpus on ülevaated muuseumi töötajatest, teadustööst ja väljaannetest alates 1995. aastast.
Enamik raamatu ajaloolistest fotodest on pärit erakogudest ja Mahtra Talurahvamuuseumi kogust. Tänapäeva ja lähimineviku fotode autorid on peamiselt raamatu autorid, Jaak Kadarik ning Aare Hindremäe. Kogumiku keeletoimetaja on Aili Normak ja kujundaja Maili Lepp. Kogumiku on koostanud Anne Daniela Rodgers ja Jaanus Plaat.