Kui Ivonny Lindquist aastal 1956 ühes Rootsi haiglas laste tervenemist mänguteraapia abil edendada püüdis, tuli tal meetodi tõestamiseks algul palju vaeva näha. Laste sõpruse võitis ta küll kohe, arstide usalduse aga alles siis kui esimesed tulemused meditsiinilistes analüüsides kajastuma hakkasid.
Selles raamatus haakub mõiste mänguteraapia eeskätt haigete lastega. Autor tõestab, et raskestki haigusest ja lootusetust seisundist võib välja tulla positiivsete emotsioonide toel.
Aastast 1980 on Ivonny Lindquist meditsiinidoktor – mänguteraapia ravimeetodina leidis sellega ka teadusliku tunnustuse.