Eesti vanasõnade ammendamatu varasalv on saanud allikaks lõbusale, ent elutargale kogumikule “Meie küla mehed künnavad tarkuse vagusid”. See on järg raamatule “Meie küla eided otsivad tarkuse teri” (ilmus 2015. aasta kevadel).
Tuleb öelda, et eesti rahvatarkuste hulgas on lausendeid meestest kordades rohkem kui naistest – läbi aastasadade on mehe tegusid, mehe sõna, peremeheks olemist, mehe tööd ja meheks saamist eriti oluliseks peetud. Mehe igasugust tegutsemist on naiste omast ikka enam hinnatud. Vanasõnadest selgub, et peredes on poja sündi uhkusega kuulutatud, aga tütrega seonduv on ikka pigem ristiks kaelas olnud.
Kogumikus peegelduvad eesti vanarahva tavad ja neid on püütud teemade kaupa koondada. Tegemist on koostaja subjektiivse tundega nii teemade tähtsuse järjekorra kui konkreetsete vanasõnade ja elutarkuste valikul.
Lisaks rahvatarkustele saab lugeda mõnda klassiku teksti, mis on meie rahva meeles juba folkloor. Näiteks raamatu motoks olev Paul-Eerik Rummo sõnadele loodud laul filmist “Viimne reliikvia” võtab väga hästi kokku mehe elu, õnne ja edukuse: iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja!
Epiloogis saame tuttavaks kirjanik Oskar Lõvi tsitaatidega, kes oma teoses ka eelnimetatud rahvatarkust parafraseerinud on. Tema meenutab samuti austavalt seda meest, kelle jalg adra taga käib. Seepärast künnavad ka meie raamatu kangelased tarkuse vagusid.
Tark töötegemine on eesti rahva meelest ikka olnud edukuse alus.
Head kündmist!
Koostaja