Poeetilised mälukillud kirjaniku lapsepõlvest avavad keerulist ajastut, tema perekonda ja nendega kokku juhtuvaid inimesi kohati üllatavatest, kohati aga üle aegade ulatuvatest üldinimlikest vaatepunktidest. See raamat võiks olla ka mahukas mälestustekogu, mis maalib esile mineviku kaduvuse ja mälu kadumatuse, aegade muutuvuse ja muutumatuse — kuid seesama taju on siin esitatud põgusate sügavalt läbi tunnetatud pilguheitudena kauge lapsepõlve ja nooruse poole. Mida tähendab mäletada, mida tähendab olla elanud pika elu? Liigutav raamat, kus vähe lausudes väljendatakse mõõtmatut. — Aare Pilv