10 aastat tagasi tulid Värska Kultuurimajja kokku karvased ja sulelised, et koopereeruda ning moodustada eriline rühmitus, kelle missiooniks seto leelo tutvustamine laias maailmas. Teiste hulgas juhtusid sinna ka Jalmar Vabarna ja Jaanus Viskar, kes olid ühe küla mehed ja muusikakoolis kõige tuntumad skippijad. Kitarrid õlal, lauluhääl põues, hing elevust täis, mis nüüd saab? … sündis ansambel Zetod!
Aastad on läinud ja poisid on meesteks kasvanud. On ka aeg! Väljas on käidud (Lätsi vällä kaema 2005) ja tuppa on tuldud (Lätsi tarrõ tagasi 2007) ning sealt saunagi mindud (Lätsi sanna 2010). Teadagi - kui mehed on pestud-kustud-kammitud, on aeg sammud kõrtsi seada ja just seda Zetod teevadki.
Mehed ise ütlevad seepeale, et minnakse sinna kuhu naistel asja pole, sinna kus mehed saavad omaette olla. Kauaks seda omaetteolemist aga pole, sest just kõrtsis kipub mehe rind naiste poole kiskuma. Zetode kümnedaks sünnipäevaks valminud "Lätsi kõrtsu" toob bändi kuulajateni hoopis uues kuues.
Värske nišina laulavad mehed särisevalt jõulistes seadetes kolmehäälseid seto meestelaule, kontrastiks aga näitavad nad esmakordselt oma loomingu alustalaks kujunenud arhailist leelot kõige ehedamal kujul, ehk a capella. Samuti astutakse ka samm vastassuunas ja lauldakse pärimusliku taustata sõjalaul - ikka seto keeles.
1. Lätsi kõrtsu
2. Nakami pääle!
3. Luitekass
4. Ivvo
5. Viinakõnõ, vell´õkõnõ
6. Nurmõjummal
7. Pilpa biit
8. Armastus ja hambahalu
9. Toonuðka
10. Sõda om lännü´ sõudõmahe
11. Äiotus