Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François Lyotardi mõtetest. Kirjandusteoste tõlgendamisel keskendutakse eesti kirjandusele, ennekõike Juhan Liivi, Jaan Oksa, Jüri Ehlvesti ja Sven Kivisildniku loomingule. Leo Luks (snd 1976) on õppinud filosoofiat aastatel 1995–2008 Tartu Ülikoolis (magistrikraad 2002) ja aastatel 2008–2010 Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis (doktorikraad 2010). Tema tähtsamad uurimisteemad on nihilism, fenomenoloogiline filosoofia ja kirjandusfilosoofia. Leo Luks on trükis avaldanud üle 200 artikli, esseekogumiku „Eklektika“ (2006) ja luulekogu „100% Leo Luks“ (2013). Aastatel 1997–2002 oli Luks kultuurilehe Sitatorn peatoimetaja. Alates 2004. aastast on ta riikliku filosoofiaolümpiaadi peakorraldaja.