"Nupukas Nora" oli igati vahva lugemine.
Raamatus suurt midagi ei juhtunud, aga ega see ei olegi alati oluline. Elu lastega on vahva ikka. Nii mitmedki olukorrad tulid väga tuttavad ette, justkui üks-ühele meie elust maha kirjutatud. Aga eks see vist ongi nii, kui on samas vanuses ja sama ajastu lapsed.
Veidi tiksus kuklas muidugi pidevalt see, et raamatu peategelane kandis Inga lapsega sama nime. Kuigi sisu seda ei toetanud, oli ikka tunne, et isaks on Toomas ja emaks Inga ise. Mitte et selles midagi halba oleks, aga natuke raske oli ette kujutada muusikut üheksast viieni tööd tegemas. Pigem oleks võib-olla olnud vahvamgi, kui raamatus oleks ka muusiku-näitleja pere kaootilist (ma arvan) elu tõepärasemalt kajastatud.
Nagu juba öeldud - tore lugemine, aga mingist sügavamast teemast jäi minu jaoks puudu. Eks siin olema oma osa ka selles, et eelmised lasteraamatud, mida lugesin, olid Lidgrenilt ja Pervikult. Ning nende latt on paratamatult kõrgel.
Minu nelja- ja seitsme aastane nautisid mõlemad. Ja see vist ongi peamine.