"Õnnelik surm" (kirjutatud ajavahemikus 1936-1938) on Albert Camus´ kõige esimene romaan, mis pakub tänuväärset lugemist kõigile, kes tunnevad huvi kirjaniku isiku ja loomingu vastu. Teos peegeldab varjamatult noore mehe tärkavat elukogemust, sisaldades mitmeid autobiograafilisi elemente. Autor räägib arglikult, kuid siiralt rahast, naistest ja armastusest, ning samas näitlikustab ilmekalt tulevase suurkirjaniku esimesi samme kirjandusmaastikul. Selles raamatus võib ilmeksimatult ära tunda Camus´le omase neutraalse, kuid ajuti palavikuliselt lennuka kirjaviisi. Lugeja, kes on tuttav "Õnnelikust surmast" välja kasvanud jutustusega "Võõras" (1942), leiab sealt tuttavaid tegelasi ning detaile, kuid samas siiski iseseisva ja hoopis erineva sõnumi, mis omandab erilise tähenduse seetõttu, et kui avaldamata jäänud "Õnnelik surm" (ilmus postuumselt 1971) ütleb meile küüniselt, kuid optimistlikult, et õnn ei peitu mitte töö tegemises, vaid rahas, siis "Võõras" jääb Camus endiselt küüniliseks, ent on minetanud optimismi.