Süütult süüdi mõistetud ja galeriiorjaks määratud, siis Pariisi "põgenejate kuningaks" tõusnud, tunneb ta linna hämaramaidki urkaid ja nurgataguseid, teab kurjategijate salapaiku, nende kavatsusi ja riukaid. Kuid Vidocq ihkab sellest mädasoost välja, ta tahab elada lugupeetud kodaniku normaalset elu. Siis tuleb talle hullumeelne mõte: miks mitte hakata Pariisi politseiülemaks - kõigi oma teadmiste juures.