Mis juhtub, kui keset oma pööraseid kolmekümnendaid saad ootamatult lapse, aga tegelikult pole veel välja mõelnud sedagi, kuidas enda eest hoolitseda?
See on ajakirjanik Sophie Heawoodi naljakas, teravmeelne, kohati meeleheitlik ja julmalt avameelne lugu juhuslikust rasedusest, üksikemadusest ja sellest, kuidas see, mis ei tapa, muudab sind tugevamaks, nutikamaks ja leidlikumaks.
Mis saab siis, kui härra Õige ennast näole ei anna ja sa saad lapse härra Valega – tuuritava muusikuga, kes annab raseduse poole peal teada, et kohtas kedagi teist, ja see toimub vahetult pärast seda, kui sina loobusid oma elust Los Angeleses ja kolisid tagasi Inglismaale, et olla lapse isaga vähemalt samal mandril.
“Pohmellimängud” räägib sellest, kuidas kasvatab üksinda last ema, kelle oskused tantsuplatsil on tunduvalt paremad kui köögis. Raamatus räägitakse ka sellest, kuidas traditsioonilises neljaliikmelises peres kasvanud naine mõtestab iseenda kahest liikmest koosnevat perekonda ja püüab kohaneda olukorraga, kus kõik tema lapse sõprade vanemad on õnnelikus abielus, nii et temal jääb üle vaid lugeda päevi hetkeni, mil need armsad paarid lahutama hakkavad.
“Pohmellimängud” on eluline, aus ja siiras lugu sellest, mis juhtub siis, kui pärast kogu elu kestnud armastuse otsinguid leiad selle moel, mida oskasid kõige vähem oodata.