Ladus ja südamlik, nagu sarja kaks eelmist raamatutki. Mulle tundub, et 50ndate nõukogude korda ongi õige kirjeldada läbi puhaste ja siiraste lapse silmade - just nii tuleb toonane absurdsus ning ebaõiglus kõige tugevamini esile. Aga - vaatamata tõsisele alatoonine, oli raamatu üldmeeleolu siiski helge ja rõõmus. Nagu lapsepõlve suved.