Tegelikult on keeruline öelda, millal ma selle raamatu päriselt läbi lugesin. See on pikka aega mu kolme (nüüd juba nelja) aastase tütre lemmikraamat ning oleme seda nii Vikerraadio õhtujutuna kui ka raamatuna korduvalt ja korduvalt lugenud. Mõnda peatükki kõvasti rohkem kui teist, ent üsna pähe on kulunud nad kõik.
Raamat on igati soe ja siiras. Nalja saab rohkem kui rubla eest, ent on ka tõsisemaid mõtteid. Kõik on siiski kirjutatud nii eluliselt ja usutavalt, et põnev on nii minul kui ka lapsel.