Tuleb tunnistada, et olen pisut pettunud. Raamatu tutvustus rääkis naisest, kes otsib nooremaid mehi, et oma vajadusi rahuldada. Aga midagi oli siiski puudu, karakterid olid kuidagi poolikud. Kõiki varastes 20ndates noormehi kujutati pigem edukate 30+ meestena. Ärimehed, poliitikud...
Ainult paar lehekülge - noormehest nimega Joonas, kellest oli juttu raamatu teises pooles - haakus mingilgi määral raamatu pealkirja ja sisututvustusega. Samal ajal tundsin raamatut lugedes suurt puudust nö (vabandage väljenduse pärast) "niku-naakumisest".
Ehk siis naine tutvus mehega, pinnapealselt ja detaili-puudulikult räägiti seksist.. ja kõik. Ehkki raamatukaas lubas lugejale vürtsikaid intiimstseene.
Mis vormistust puudutab, siis jäi päeviku-stiil mulle arusaamatuks. Milleks need kuupäevad, kui mina-tegelast polnud?
Kokkuvõttes jäi mulje, et kirjanik pole mõistega "cougar" päriselt kursis. Millest tuleneb kontseptsioon "cougar and cub"? Elukogenum naine koos noore ja kogenematu poisiga! Raamatus polnud midagi niisugust.
Minu meelest on raamat pigem väikelinna versioon seriaalist "Sex and the city". Ma ei mõtle selle all midagi halba, aga juttu on rohkem pealinna litsi seksiseiklustest.
Ehkki suurepärane teos sellel teemal võiks olla niisama sensatsiooniline nagu "Viiskümmend halli varjundit", ja murda ehk isegi igapäevaseks teemasid, mis täna on veel täielik tabu.
Räägiks sellel teemal kirjanikuga meeleldi kohvi või veini timmides :P
(jagage omi mõtteid: madis.sala.92@gmail.com)