Vahel juhtub, et unistad albumi salvestamisest ja saad tulemuseks salvestatud unistuse. „Lihtminevik“ on selline unistus. /R. Jürjendal/
„Lihtminevik“ on kümne looga instrumentaalne kontseptuaalalbum, mille teljeks on inimmaailma ajalikkus ja mõistmine, et isegi kui me näeme kõvasti vaeva ja anname endast parima, kaovad meie elud viimaks ikka lõputusse tühjusse.
Kitarrist Robert Jürjendali kolmas sooloplaat „Lihtminevik” nihutab kitarrimängu piire samaaegselt elektroonilise ambient’i ja minimalismi suunas. Jürjendali muusikalise mõtlemise põhilisteks märksõnadeks on endiselt kõlaline metafüüsika ja improvisatsiooniliste helipiltide maalimine. Uue kvaliteedina on Jürjendali värskel albumil aga lisandunud proge-rock’ile iseloomulik intensiivsus. Näiteks loos „Ei või jaa” taaselustab see 1970ndate proge-rock’i kuldaja eredaid harmooniaid. Samas „Vanad jutud” oma atraktiivse rütmipildiga on kantud juba uuema aja eksperimenteerivast mõtlemisest. Loo "Vanad jutud" ja albumi „Lihtminevik” rütmilise ülesehituse rolli kannab Eesti üks parimaid trummareid Andrus Lillepea.
Robert Jürjendali helikeele eripäraks plaadil „Lihtminevik” on üksteisesse sulanduvate harmooniajärgnevuste kasutamine. Eriti selgelt ilmneb see lugude „Sulavad mälestused” ja „Üles, üles” muusikalises arenduses. Justkui vastukaaluks keerulistele harmooniakäikudele võib kõnealusel plaadil kuulda ka ballaadlikke kompositsioone ja muusikalist kulgemist läbi heljuvate elektrooniliste kõlavärvide. Album pakub kindlasti mitmekülgseid elamusi kõigile innovaatilise muusika austajatele.