Aarne Viisimaa (1898-1989) on põnev nähtus eesti teatriajaloos. Tulnud teatri juurde Menningu-järgses "Vanemuises", jõudis ta Tartu teatris kümne aasta jooksul läbi teha kaks ooperi tõusulainet. Järgneva 17 aasta jooksul oli ta üks enamnõutud näitlejaid-lauljaid "Estonias". 1944. aasta osutus Aarne Viisimaale lavatee triumfiks – Helsingis mängitud "Krahv Luxemburg" sai suurima teadaoleva rahvusvahelise tähelepanu ja kiiduavalduste osaliseks. Paraku jäi see 45-aastasele tenorile viimaseks ülesastumiseks professionaalsel teatrilaval. Samal sügisel sai temast pagulane ja ta sukeldus Rootsis pagulasteatri tegevusse, tegeledes samal ajal ka soololauluga. Suur osa sellest raamatust on kokku pandud toetudes Aarne Viisimaa päevaraamatutele, kirjavahetustele, märkmetele ja mälestustele.