Marta Sillaotsa lugu ”Armi ja vana vares” jutustab õuekoerast Armist ja vanast varesest Vaagust, keda tühi kõht kimbutama kipub. Kuid kohe-kohe toob perenaine Armile toidupoolist, millest Vaak kavalusega tubli nokatäie endale haarab.
Armi uriseb pahameelest, kuid vares Vaak leiab, et kust siis see vaene vareski kõhutäit peaks leidma. Ja ta lendab, pugu pungil, minema.