Attila oli ajaloo metsikumaid ja jõhkramaid valitsejaid.
Ta oli hunnide, rahvaste rändamise ajastu sõjaliselt kõige edukama rahva kuningas, piiramatu võimuga ainuvalitseja, oma aja parimaid strateege. Vähe puudus, et ta oleks vallutanud kogu tollal tuntud Euroopa ja ajalugu oleks pööranud hoopis teise suunda.
Attila nimi pani inimesi värisema veel palju aega pärast tema surma.Attila on vastuokslik. Ta on armutu, kuid tark, ta on metsik, kuid õiglane, ta valdab tohutut rikkust, kuid elab askeetlikult. Mitmeski mõttes on ta tollaste Euroopa valitsejate vastand. Nood tavatsesid elada luksuses, ehitada aina uhkemaid paleesid. Attila elas tagasihoidlikult ja rändrahva juhina oli harjunud elama telgis.
Attila suri pulmaööl. See on fakt. Selle üle, kas Attila suri loomulikku surma või langes naise käe läbi, jäädaksegi vaidlema. Tõde jääbki teadmata, kuid seda paeluvam on võimalus põimida sündmuse ümber kujutluspilte.
Romaan rajaneb Attila kaasaegse, kirjanik Priscuse ülestähendustel.
Ajalooprofessorist autorilt saab lugeja hulga teadmisi nii hunnide kui ka germaanlaste argielust ja pidudest, uskumustest, kommetest, tolle aja inimeste mõttelaadist.