Jüri v.Graubergi uus lühiromaan koosneb mälestuskildudest. Lugeja saab teada elust nõukogude okupatsiooni alguses läbi peategelase silmade. Aeg möödub aga kiiresti ja juba istubki vanamammi Helene-Alice lapsi külla oodates tugitoolis ning mõtleb tagasi neile kaugetele aegadele, mil lapsepõnnid veel väikesed olid ja talu ümbritsevates metsades punasõdurid metsavendadega madistasid ja aktivistid kolhoosi organiseerisid. Polnud naisel nende lastega kerge. Ei olnud. Siiski suutis ta anda neile hariduse lootuses, et nood saaksid paremini hakkama täiskasvanuelus. Sealtmaalt tegid lapsed ise valikud, kuidas oma elu elada. Loe ja saad teada!