Meie helesinine koduplaneet Maa on ümber Päikese tiirelnud juba enam kui neli ja pool miljardit aastat. Nagu elusolenditel elutsüklis, on ka Maa nägu pidevas muutumises. Tema ookeanid on sulgunud ja taas avanenud, mäed tekkinud ja murenenud, jõed lõiganud sügavaid kanjoneid ürgseisse kivimeisse. Nende suurte muutustega sammu hoides on Maal arenenud elu. Näib, et ükskõik millised muutused Maal ka poleks toimunud, taimed, loomad ja mikroobid on suutnud areneda sellega kooskõlas. Mõistuslik inimkond on aga vististi kogu oma olemasolu vältel küsinud: kuidas arengukulg on meieni jõudnud, kust tuleme?
Maa ja kogu sellel olev elu kannavad endas oma arenguloo tunnusmärke, ja mida rohkem areneb teadus, seda paremini osatakse neid lugeda.
Protsesse, mis on kujundanud maailma palet viimase 620 miljoni aasta vältel, illustreerib "Eelajaloolise maailma atlases" põhjalikele geoloogilistele uuringutele tuginev suurepärane kaardiseeria. Edasi antakse ülevaade fossiilidest, mis räägivad meile taimedest ja loomadest, kes elasid kaartidel näidatud ürgmeredes ning tundmatu konfiguratsiooniga mandreil. Raamat on tüüpilise ajaränduri atlase versioon, mis ei räägi niipalju sellest, kus miski on, vaid pigem sellest, kus miski oli, mitte niivõrd tänapäeva asukatest, kuivõrd mineviku hämmastavatest elukatest, kes asustasid Maad aegade koidikust alates, kaasa arvatud nende omapärased "harjumused" ja "kombed".
Igakülgne "Faktikogu" osa selgitab geoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia keerulisi ideid ja alustõdesid, annab lühikese ülevaate "Maa teaduse" arenguloost ja arendajatest viimase 200 aasta jooksul.
Atlase suurepärased illustratsioonid ja tekst avavad huvilistele uksed edasistele teadmiste täiendamisele raamatukogudes ja internetis. Kui olete huvitatud sellest, kuidas kontinendid liikusid oma praegustele kohtadele, kes elas Austraalias 20 miljonit aastat tagasi, või tahate lihtsalt värskendada oma mälu Burgess Shale´i kohta, siis on see raamat teile heaks stardipaigaks.