Eesti Rahvusraamatukogu varamu sarjas ilmunud viies raamat „Eesti köitemärgised 1840-1940“ annab esmakordselt Eesti raamatu ajaloos ülevaate märgistest, millega oma töid tähistasid köitekojad ja köitemeistrid. Raamatus on esindatud 90 raamatuköitjat-köitekoda ühtekokku 165 märgisega, millele lisanduvad info köitjate kohta ning fotod ja kuulutused, tutvustades nii tuntud kui ka väheteatud või lausa tundmatuid köitemeistreid.
Köitemärgiseks võib olla tüpograafiline kleebis, trükitud tähis, templijäljend või käsikirjaline märge ja monogramm ornamendijäljendis. Köitemärgiseid leidub raamatute esi- ja tagakaanel, köite seljal, eeslehtedel, harva ka raamatuploki serval.
Perioodil 1840–1940 leidub päris palju teavet raamatuköitjate kohta. Varem ei olnud tavaks köiteid signeerida, sest köitjad kuulusid tsunftidesse ning oli vähe vabameistreid, kes avasid oma töökoja tsunfilt luba taotlemata. Märgis annab kindla tõendi köite tegija kohta. Kui raamatule valmistatud köide jääb anonüümseks, siis jääb selleks paratamatult ka tegija.
Raamatu teeb eriliseks köitelahendus, mille vorm imiteerib käsitletavale ajajärgule omast köitmisviisi. Voltimisega on püütud luua mulje kumerdatud seljaga poolnahkköitest. Raamatu kolm serva on punseldatud, mis oli sel perioodil levinud dekoreerimisvõte. Kaaneümbriseks on kasutatud sama trükise tootmisel üle jäänud sissevõtupoognaid. Lisaks rohelise mõtteviisi toetamisele on selline paberi taaskasutus teatud mõttes seoses raamatu sisuga, sest ka ajalooliselt on köidetes täitematerjalina kasutatud vanapaberit.
Eesti Rahvusraamatukogu varamu sarjas on ilmunud veel Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvaid kokaraamatuid, eesti vabagraafikat, Riigiraamatukogu kogudesse kuulunud trükiseid ja eesti vinüülplaadi ajalugu tutvustavad väljaanded.