George Sand ja Frédéric Chopin

Vastandite kirg
0 из 5
Оценить
Товар распродан!
Oma raamatus portreteerib kirjanik, Sorbonne´i ülikooli kirjandusprofessor Pierre Brunel kaht 1830-40-ndate aastate Pariisi silmapaistvat loomeinimest - George Sandi ja Frédéric Chopini. Sand on ülevoolavalt tundeline, vitaalne isiksus, kes igasuguseid eelarvamusi trotsides kannab meesterõivaid, suitsetab seltskonnas piipu ning abieluahelatest vabanemiseks asub provintsist Pariisi, kus loodab kirjandusliku tegevusega elatist teenida kahe lapse kasvatamiseks. Tal on palju armulugusid. Ühel kõrgseltskonna peoõhtul kohtab ta emigrandina Pariisis elavat Chopini, kes hiljem küsib: "On ta tõepoolest naine?" Sand aga usaldab sõbrannale kahtluse: kas see härra pole hoopis noor tütarlaps. Chopin on uje, diskreetne ja geniaalne. Ta ei armasta suurt seltskonda. Tema vajab klaverit, et valada muusikasse igatsust kauni Maria järele kodumaal. Näib, et need kaks on liiga erinevad, et teineteisele läheneda. Kuid tormiline kirg lahvatab ometi. Kas Sand oli vaid Chopini armuke? Ta oli enam - armuke, põetaja, elukaaslane, ema. Laste kasvatamise, vilka seltskondliku lävimise ja Chopini hoolitsemise kõrvalt kirjutab Sand pidevalt, alustades siis, kui "kallis väikseke" (Chopin) päevast väsinuna magama heidab. Lapsed aga jõuavad abiellumisikka, Chopini tervis halveneb üha, tulevad intriigid ja valestimõistmised...
Sandi ja Chopini loo taustal defileerib hulk tolle aja kuulsusi - kirjanikke, ajakirjanikke, poliitikuid, kunstnikke.
Товар распродан!