Metropolitani Muuseumi noor kuraator Matthew Spear, saab tuttavaks Ana Kessleriga, kes tegeleb kunstimüügiga ja on oma vanaisa esindusliku kunstikogu pärija. Matthew avastab, et vana mehe kogu juveeliks on Katarini Püha Jumalaema ikoon, mis arvati olevat ammu tulekahjus hävinud. Matthew loodab, et sellest võiks saada muuseumi Bütsantsi-kollektsiooni pärl, ent avastab siis, et paljud inimesed, sealhulgas ta ristiisa ja vanaisa, peavad seda eriliseks. Matthew ei aima, et huvi ikooni vastu tõukab ta bütsantslikku pettuse ja valede võrku, kuhu on segatud nii kreekakatoliku kiriku esindaja, venelastest koosneva jõugu juht kui ka natslik kurjategija, kes on ligi kuuekümne aasta jooksul pääsenud karistusest sõjakuritegude eest. Nad kõik on seotud sündmustega, mis leidsid aset ühes väikeses Kreeka külas Teise maailmasõja ajal, ja ihkavad ikooni endale, uskudes, et sellel on hämmastav ja seletamatu võim. Matthew tajub ikooni iseäralikku mõju ja mõistab, et ta peab välja selgitama, mis juhtus selles väikeses Kreeka külas kuuekümne aasta eest. Peagi satub ta piinavasse olukorda, kus peab otsustama, kes jääb ellu ja kes sureb, ning hakkab kahtlema ka enda elu väärtustes: perekonnas, tunnetes Ana vastu ja isegi oma usus. Kas ikoon on pelgalt ajaloolise ja kunstilise väärtusega teos? Või on see ese, milles kehastub Kristuse vägi ja vaim? Romaani "Ikoon" jahmatavad keerdkäigud viivad meid kahele mandrile, kus tänapäeval ja ligi pool sajandit tagasi toimunud sündmused sunnivad meid süüvima usu, võimu ja armastuse kõige sügavamasse olemusse.