Raamat jutustab keskaegsest palverännukultuurist Vana-Liivimaal. Käsitlus algab 12.–13. sajandi ristisõdade (relvastatud palverännakute) ülevaatega tollaste palverännutavade vaatenurgast ning jätkub vagade palverännakute ja Eesti territooriumil asunud palverännupaikade (Uus-Pärnu, Vastseliina, Pirita jt) kirjeldamisega. Raamatu koostamisel on kasutatud kirjalikke ja arheoloogilisi allikaid ning arvukalt originaalkäsitlusi. See on esimene palverännuteemaline terviklik uurimus Eestis, kuigi autor on oma üksikuid seisukohti alates 1996. aastast tutvustanud ka artiklitena erialakirjanduses.