101 paika on põhiliste ohuallikate alusel jagatud rühmadesse: vargused, arendus, laastav turism, saaste, loodusõnnetused, haldamisraskused ja rahalised piirangud, muutuv kasutus, taimse ja loomse päritoluga kahjurid ning kliimamuutused. Sageli on kaitsealused paigad korraga mitme faktori surve all. Objektid on jagatud kolme tasandi vahel: eriti ohustatud, ohustatud ja ohualtid. Liigituse aluseks on rahvusvaheliste ekspertide, vabaühenduste ja looduskaitseametite hiljutised väliuuringud.
Oht võib olla mitmesugune. Kongo Demokraatlikus Vabariigis Garamba rahvuspargi puutumatus looduses elab kaks viimast laimokk-ninasarvikut, kes võitlevad ellujäämise eest. Filipiinide Kesk-Kordiljeeride riisiterrassid on ohus iidsete põldude kadumise tõttu, sest noored lähevad maalt linna. Mõnikord on ähvardavaks ohuks inimtegevus (Lääne-Aafrikas Nimba mäel), teinekord aga on ohtlik just tegevusetus (Pakistanis asuvate Thatta kujude puhul). Machu Picchut armastatakse ja hoitakse, Bāmīān on aga tülide ja sallimatuse tagajärjel purustatud.